Kaasasündinud südamerikete interdistsiplinaarne käsitlus Eestis
Abstract
Kaasasündinud südamerikked on juba sündides esinevad südame ja suurte veresoonte ehituslikud vead ning need on sagedasimad väärarendid elusalt sündinud lastel. Kaasasündinud südamerikete esinemissagedus on keskmiselt 7–10 juhtu 1000 elussünni kohta aastas (1). Seega sünnib igal aastal Eestis hinnanguliselt 95–120 südamerikkega last. Erinevaid südamerikkeid esineb erineva sagedusega. Sagedasemad kolm neist – vatsakeste vaheseina defekt, kodade vaheseina defekt ja avatud arterioosjuha – moodustavad ligi 60% kõikidest südameriketest (1), kuid lisaks neile ja teistele harvemini esinevatele südameriketele teevad just erinevad rikete kombinatsioonid selle patsiendipopulatsiooni äärmiselt heterogeenseks. Artiklis on antud lühiülevaade kaasasündinud südamerikete põhjustest, diagnostikast, tänapäevasest ravikäsitlusest ning probleemidest.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
