Raskete tüsistustega preeklampsia riskiteguriteta tervel naisel

Authors

  • Kadri Käver-Lomp
  • Kristiina Rull

Abstract

Preeklampsia on rasedustüsistus, mida Eestis esineb 1,3–1,8%-l sünnitajatest. Kuigi preeklampsia avaldub enamikul juhtudel hüpertensiooni ja proteinuuriana, kahjustab haigus ka teiste elundite funktsiooni. Preeklampsia algus on tihtipeale varjatud, sest rase ei pruugi haiguse sümptomeid tunda. Samas võib preeklampsia kiiresti süveneda ja rasketel juhtudel põhjustada eluohtlikke tüsistusi nii emale kui ka lootele. Ajusisene verejooks on harva esinev, kuid üks suurima suremusega tüsistus preeklampsia korral.

Artiklis on käsitletud 28 aasta vanuse korduvsünnitaja haigusjuhtu, kellel ilma eelnevate riskiteguriteta kujunes raske preeklampsia, mis tüsistus koljusisese verejooksuga. Edaspidi lisandus raske üldseisundi foonil Ogilvie sündroom ehk jämesoole pseudoobstruktsioon, mis halvendas haiguse kulgu veelgi. Multidistsiplinaarse lähenemise ja meeskonnatöö tulemusena patsient paranes ning jätkab praeguseks tavapärast elu.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2022-02-25

How to Cite

Käver-Lomp, K., & Rull, K. (2022). Raskete tüsistustega preeklampsia riskiteguriteta tervel naisel. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18769

Issue

2022: Veebruar

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.