Esimest tüüpi diabeedi kujunemises on viirusinfektsioonidel tähtis roll
Abstract
Esimest tüüpi diabeet (T1D) on mitmeteguriline autoimmuunhaigus, mille kujunemises mängivad suure tõenäosusega rolli viirusinfektsioonid. Erilist tähelepanu on viimasel ajal pälvinud enteroviirusinfektsioonid, mille põdemine lapseeas on seotud pankrease saarekestevastaste autoantikehade tekkega. Enteroviiruste (EV) perekonda kuuluvad Coxsackie viirused võivad põhjustada immuunvastuse teket läbi molekulaarse mimikri või muutes Th1-rakkude vastust. Seda mehhanismi võimendab viirusinfektsioonide puhul aktiveeruv interferoonirada. Lisaks EV-le on uuritud ka teisi viiruseid. Tsütomegaloviiruse roll T1D tekkes on siiani kahtluse all, sest uuringute tulemused on vastakad. Parekhoviirus A puhul on näidatud kaitsvat efekti T1D tekkes ning parekhoviirus B on arvatavasti seotud autoantikehade tekkega, kuid samas on uuringute tulemused jäänud üksteisele vasturääkivaks. Rotaviirusinfektsioon enne 6. elukuud suurendab arvatavasti autoantikehade tekke tõenäosust. Punetisteviiruse infektsioon raseduse ajal võib põhjustada kaasasündinud punetiste sündroomi, mis suure tõenäosusega suurendab lapsel riski haigestuda T1D-sse. Siiski, vaatamata viiruste rollile haiguse vallandajana, ei ole vaktsineerimisega seni haigust ärahoidvat efekti saavutatud.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
