Peaaju süvastimulatsioon – enam kui liigutushäirete ravi?
Abstract
Peaaju süvastimulatsioon (deep brain stimulation, DBS) tähendab elektroodide siirdamist spetsiifilistesse sihtmärkidesse peaajus ja nende sihtmärkide stimuleerimist elektrivooluga. DBS võimaldab neuraalsete võrgustike funktsiooni pöörduvat ja reguleeritavat moduleerimist ilma olulise fokaalse ajukahjustuseta. Meetod on leidnud kasutuse mitmete neuroloogiliste haiguste, eelkõige liigutushäirete ravis ja on avanud võimalusi ajuhaiguste patofüsioloogiliste protsesside uurimiseks. Vaatamata DBSi väheinvasiivsele iseloomule on tegemist neurokirurgilise ravimeetodiga, millel on potentsiaalsed kõrvaltoimed ja riskid nagu infektsioon ja verejooks. DBSi laiem kliiniline kasutus – näiteks epilepsia korral, psühhiaatriliste haiguste, Alzheimeri tõve või kroonilise valu ravis – põhineb juhuslikustatud teadusuuringutel, kuid praegu on DBSi keskmes eelkõige ravile halvasti alluvate patsientide multidistsiplinaarne käsitlus. Selle ülevaate eesmärk on kirjeldada viimaseid arengusuundumusi DBSi kliinilises kasutamises.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
