Dilatatiivse kardiomüopaatia ja südamepuudulikkuse lõppstaadiumi ravi südame vasakut vatsakest toetava pumbaga – ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus
Abstract
Dilatatiivse kardiomüopaatia ja südamepuudulikkuse lõppstaadiumi ravi võimalusena võib kaaluda ajutist mehaanilist vereringetoetust EKMOga (ekstrakorporaalne membraanoksügenisatsioonisede), aga oluliseks ravimeetodiks on südame vasakut vatsakest toetava pumba (LVAD) kasutamine. Kardiomüopaatiatega sageli kaasnevate ventrikulaarsete arütmiate puhul on soovitatav paigaldada implanteeritav kardioverter-defibrillaator. Kuigi südamepuudulikkuse lõppstaadiumi ravi valikmeetod on südamesiirdamine, saab eelnimetatud meetodite toel parandada patsiendi elukvaliteeti siirdamise ooteajal ja ka neil, kellel siirdamine ei ole teostatav. Artiklis on kirjeldatud näitena haigusjuhtu, kus haigel oli dilatatiivne kardiomüopaatia ja südamepuudulikkuse lõppstaadium. Patsiendil kasutati EKMOt suure riskiga protseduuri ajal, et tagada kudede piisav perfusioon ning seejärel implanteeriti südamepuudulikkuse raviks LVAD.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
