Vajadus füsio- ja tegevusteraapia teenuste järele on Eestis palju suurem kui praegu tagatud

Abstract

Eestis võib hinnanguliselt olla 440 000 taastusravi vajajat. Taastusravi olulised teenused on füsio- ja tegevusteraapia, mille kättesaadavust pole Eestis varem uuritud. Uuringu eesmärk oli kirjeldada Eestis aastatel 2009–2019 osutatud füsio- ja tegevusteraapia kogumahtu ning võrrelda seda reieluu proksimaalse murruga haigetele osutatuga. Teine eesmärk oli kirjeldada avaliku sektori kulutusi taastusravile perioodil 2003–2019 võrdluses teiste tervishoiuteenustega.
Analüüsis kasutati Eesti Haigekassa, reieluu proksimaalse murru taastusravi varasema uuringu ja Tervise Arengu Instituudi andmeid. Analüüsi kaasati kõik Eesti Haigekassa tasutud füsio- ja tegevusteraapia teenused sõltumata haige diagnoosist.

Keskmiselt osutati aastas 191 405 tundi füsio- ja tegevusteraapia teenuseid. Aastane teenuste kogumaht oli mõnevõrra kõikuv, kuid püsis ajavahemikul 2009–2019 võrdlemisi sarnases suurusjärgus. Reieluu proksimaalse murruga haigetele (n = 1308) osutatud füsio- ja tegevusteraapia moodustab nende teraapiate aastasest kogumahust 3,7% (7013 / 191 405). Ajavahemikul 2003–2019 olid kulutused taastusravile proportsionaalsed teiste tervishoiuteenuste kuludega ja moodustasid stabiilselt umbes 1% tervishoiu kogukuludest.
Eestis on vajadus füsio- ja tegevusteraapia teenuste järele palju suurem kui praegu tagatud. Olukorra parandamiseks tuleb oluliselt suurendada tervishoiu baasrahastust, et ellu viia tervishoiupoliitikat, mis tähtsustaks enam taastusravi ja arvestaks selle tegelikku vajadust.