Hüpertroofiline kardiomüopaatia
Abstract
Hüpertroofiline kardiomüopaatia (HKM) on üks kõige sagedasem pärilik südamelihase haigus. Haiguse puhul täheldatakse vasaku vatsakese seina paksenemist, mis ei ole põhjustatud kroonilisest rõhust tingitud ülekoormusest. Haigus kulgeb kaua asümptomaatiliselt ja seetõttu avastatakse see sageli alles väljendunud müokardikahjustuse staadiumis. Põhiliselt avaldub HKM rütmihäirete ja südamepuudulikkusena, kuid võib põhjustada ka äkksurma. Oluline on varajane kliiniline ja geneetiline diagnostika, et tagada õigeaegse ravi ja ennetusmeetmete rakendamine. Samuti aitab haigust varakult avastada, kui algatada sugulastel geneetiline testimine ja nõustamine. Hüpertroofiline kardiomüopaatia on taas muutumas aktuaalseks tänu geneetilise uurimise võimaluste ja kardioloogliste piltdiagnostiliste uuringute arengule. Lisaks on olemas mitmeid ravivõimalusi. Samuti on peagi kättesaadavad uued patogeneesi mõjutavad ravimid ning arendamisel on ka geeniravi võimalused.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
