Spontaanse ajusisese hemorraagia käsitlus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.19276Abstract
Spontaanne ajusisene hemorraagia on levimuselt teine insuldi alavorm. Kliiniline sümptomaatika on väga sarnane isheemilise insuldiga, mistõttu põhineb diagnoos peamiselt radioloogilistel uuringutel. Tegu on halva prognoosiga haigusega – kuni pooled patsiendid surevad haiglas ning umbes sama palju ägeda faasi üleelanutest surevad järgneva aasta jooksul. Läbipõdemise järel on olulisel määral vähenenud ka funktsionaalne võimekus. Sellest olenemata on kiire sekkumine haiguse ägedas faasis võtmetähtsusega, sest ajusisene hemorraagia on loomult dünaamiline haigus, mis tähendab, et kujunenud hematoom võib laieneda ning käivitada nn hemorraagilise laviini. Ravi alustalad seisnevad vererõhku langetavas ravis ning antikoagulatsiooni tagasipööramises, patsientide käsitlus peab olema niisama kiireloomuline nagu isheemilise insuldiga patsientide puhul, kellele rakendatakse trombolüüsi.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
