Retseptiravimite kasutamine rasedatel Eestis – 2008. ja 2019. aasta andmete võrdlus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.22326Abstract
Taust ja eesmärk. Rasedate retseptiravimikasutus on kogu maailmas aastate jooksul suurenenud, samas rasedusaegse kasutamise kohta käiv info on ametlikus ravimiinfos napp. Uuringu eesmärk oli võrrelda retseptiravimite kasutamist rasedatel Eestis 2008. ja 2019. aastal ning hinnata info olemasolu ravimite rasedusaegse kasutamise riskide kohta erinevates infoallikates.
Metoodika. Võrreldi 2008. ja 2019. aastal sünnitanud naiste retseptiravimikasutust Eesti Haigekassa andmetel. Toimeained jagati riskikategooriatesse ravimite andmebaaside SPC (Summary of Product Characteristics), FDA (Food and Drug Administration), ADEC (Australian Drug Evaluation Committee) ja Gravbase kategoriseerimise alusel ning võrreldi erinevates infoallikates olevat infot.
Tulemused. Võrreldes 2008. aastaga vähenes nende rasedate osakaal, kes ostsid vähemalt ühe retseptiravimi, 2019. aastaks 75%-lt 68%-le. Välja ostetud ravimite arvu mediaan oli vähemalt ühe retsepti ravimid välja ostnud rasedatel mõlemal aastal 2. Sagedasim diagnoos retseptidel oli 2019. aastal naise infertiilsus – 12,6% vs. 3,4% retseptidest 2008. aastal. 2019. aastal kirjutati välja 380 toimeainet, millest SPC andmetel on lubatud rasedatel kasutada 7,7% ning vastunäidustatud on 42,6%, samas Gravbase’i andmetel on 20% ravimitest rasedatele lubatud rühmas ning 7,6% vastunäidustatud. Vaid 19% (n = 73) toimeainetest kuulusid erinevate allikate alusel samasse riskikategooriasse.
Järeldus. Kuna info retseptiravimite rasedusaegse kasutamise ohtude kohta sageli SPCs puudub, on vaja, et rasedusaegse ravimiinfo andmebaasid oleks paremini kättesaadavad.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
