Krooniline neeruhaigus ja selle mõju kesknärvisüsteemile
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.22327Abstract
Krooniline neeruhaigus (KNH) on defineeritud kui vähemalt kolm kuud kestnud kõrvalekalle neeru normaalsest anatoomiast või funktsioonist ning sel eristatakse glomerulaarfiltratsiooni kiiruse vähenemise ja albuminuuria esinemise alusel viit raskusastet (1). Maailmas põeb KNHd 8–16% rahvastikust ning selle esinemissagedus on ajas tõusutendentsiga (2). KNH on seotud erinevate patofüsioloogiliste muutustega, nendest tulenevate tüsistuste ja kõrgenenud suremusega võrreldes üldrahvastikuga. Enamik patsientidest ei sure aga otseselt neerupuudulikkusesse, vaid KNH tüsistustesse. Sagedasemad surmapõhjused KNH puhul on kardiovaskulaarsed tüsistused, sealhulgas
insult. KNH suurendab ka teiste kesknärvisüsteemi (KNS) haiguste ja tüsistuste tekke riski ning nende esinemissagedus KNH-patsientide seas on suur. Lisaks insuldile esineb KNH-haigetel sagedamini aju asümptomaatilisi infarkte, ajusiseseid hemorraagiaid, kognitiivse võimekuse langust ning aju valgeaine patoloogilisi muutusi. Artiklis on kirjeldatud KNH ja KNSi omavahelisi seoseid ning mehhanisme, mille kaudu häired neerude töös avaldavad mõju peaajule.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
