Õlavarre kakspealihase distaalse kõõluse kroonilise rebendi rekonstruktsioon m. semitendinosus’e autotransplantaadiga
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.22329Abstract
Õlavarre kakspealihase distaalse kõõluse rebendid on haruldased vigastused. Vigastus tekib olukorras, kus kõõlusele rakendub ootamatu suur füüsiline jõud. Kõõluse täielik rebend tekib enamikul juhtudel kõõluse ja luu piiril ning haarab kõõluse kinnituskohta kogu ulatuses, osalisi kõõluse rebendeid esineb väga harva. Rebendiga kaasnevad kaebused on valu küünarliigese eespinnal ja küünarliigese fleksioonijõu vähenemine. Kõõluse rebendi diagnoosimise ja ravi hilinemisel võib kujuneda välja krooniline kõõluse rebend. Krooniliste täielike rebendite korral ei ole kõõluse anatoomiline taastamine kinnituskohale enamasti võimalik. Õlavarre biitsepsi funktsiooni ja käe jõu taastamiseks
ning valu lahendamiseks tehakse erinevate kõõluste auto- või allotransplantaatidega biitsepsi distaalse kõõluse rekonstruktsioon. Postoperatiivses faasis järgneb pikaajaline rehabilitatsiooniprogramm. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuses on 10 aasta jooksul tehtud kolm õlavarre biitsepsi distaalse kõõluse kroonilise rebendi rekonstruktsiooni m. semitendinosus’e kõõluse autotransplantaadiga. Kõigil patsientidel on taastunud käe funktsioon ja fleksioonijõud rahuldavale tasemele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
