Hirayama tõbi. Haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.vi.22330Abstract
Hirayama tõbi (HT) või Hirayama sündroom on haruldane mitteperekondlikult esinev ühe käe amüotroofia, mis klassikaliselt avaldub hiilivalt ühe- või kahepoolse käsivarrelihaste atroofia ja nõrkusena, tundlikkuse häireid ei kaasu ning kaebuste süvenemine toimub 3–5 aasta jooksul, kuni seisund stabiliseerub. Hirayama tõbe kirjeldasid esimest korda Hirayama ja kaasautorid 1959. aastal Jaapani päritolu patsiendil, kellel esines ühepoolne ülajäseme distaalosa lihasatroofia. Hirayama tõbi arvatakse olevat tingitud seljaajukanali kaelaosas liiga pingul olevast duura- ehk kõvakelmekotist, mis viib seljaaju eessarve närvirakkude kroonilise isheemilise kahjustuseni. Kuigi Hirayama tõbe peetakse üldjuhul mitteprogresseeruvaks haiguseks, võib see haigusest mõjutatud patsientidel osutuda oluliseks puude põhjustajaks. Varajase diagnoosimise ja sekkumisega on võimalik protsessi süvenemist pidurdada ning seeläbi puude raskust vähendada.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
