Ohutuskultuuri raamistik hooldusteenuseid pakkuvate asutuste näitel

Abstract

Taust. Edukad organisatsioonid suudavad olukorda ennetades reageerida makrokeskkonna muutustele ja muutuda tänapäevaseks võrgustikuks, kus eri osapoolte koosmõjul moodustub vastastikku kasu toov süsteem. Proaktiivsuses nähakse organisatsioonisisest võimet ennetuseks ja kohanemiseks, mille keskmes on ohutuskultuur oma toetava töökeskkonna, kaasava ja läbipaistva juhtimissüsteemi ning võimekate juhtidega. Varasemad uuringud on näidanud, et hoolekandeasutustes on pigem reaktiivne ohutuskultuur, ebaproportsionaalne füüsiline ja vaimne töökoormus ning võimalik negatiivne mõju pakutavate teenuste kvaliteedile.
Eesmärk. Töö eesmärgiks oli luua holistiline tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ohutuskultuuri raamistik, mis põhineks võimalikel ohutust ennustavatel teguritel ning soodustaks hooldustöötajate ning patsientide/klientide ohutust ja heaolu.
Järeldused. Proaktiivse ohutuskultuuri eelduseks on karistusvaba kultuur ja toetav töökeskkond, mille keskmes on töötajate kaasamine ja vigadest õppimine. Hoolekandeasutustes ei ole vigadest õppimine laialt levinud praktika, pigem domineerib hirm karistuse ees. Ennetav ohutuskultuur sõltub organisatsiooni valmisolekust suurendada töötajate erialaoskusi ja soodustada töötajate psühhosotsiaalset heaolu. Kirjutises on defineeritud kaks uut subkultuuri: professionaalsete kompetentside kultuur ja psühhosotisaalse heaolu kultuur, mis on nimetatud ohutuskultuuri proaktiivsuse eelduseks ja töötajate ohutut käitumist soodustavaks teguriks.