Puukidega levivad bakteriaalsed patogeenid Eestis
Abstract
Puuginakkused on põhjapoolkeral kõige levinum zooantroponootiliste haiguste rühm. Aktiivselt külastatavate ulatuslike metsaalade ja muude looduskoosluste olemasolu aitab kaasa suhteliselt sagedastele puugirünnetele nende piirkondade elanike seas. 2020. aastal viis Tervise Arengu Instituut rahvateaduse projekti raames läbi kampaania „Pane puuk posti!“, mille jooksul uuriti Eesti eri paikades leitud ning postiga saadetud puuke nii hästi teada olevate kui ka vähem tuntud haigustekitajate kandluse suhtes. 61% puukidest, mis leiti inimeste nahale kinnitatuna, kandis mõnd bakteriaalset haigustekitajat: rohkem kui 30%-l leiti riketsiaid, 21%-l inimese neoerlihhioosi tekitajat, 5%-l inimese granulotsütaarse anaplasmoosi tekitajat ning 1,5%-l Borrelia miyamotoi’d. Lyme’i tõve tekitajaid leiti ligi 28%-l inimeste nahale kinnitunud puukidest.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
