Anafülaksia ja selle esmavalikuravimi kasutamine Eestis aastatel 2016–2020

Authors

  • Lilith Napp
  • Kaja-Triin Laisaar
  • Tiia Voor

Abstract

Taust. Anafülaksia on organismi allergiline reaktsioon, mis algab kiiresti ning võib kujuneda eluohtlikuks. Sagedasemad tekitajad on toit, putukahammustused või ravimid. Raviks kasutatakse epinefriini sisaldavat pen-süstelit Epipen.
Eesmärk. Uuringu eesmärk oli hinnata Tervisekassa ja retseptikeskuse andmebaaside põhjal anafülaksia esmashaigestumust Eestis aastatel 2016–2020, anafülaksia esmase ravi – epinefriini pen-süsteli – kasutamist ning anafülaksia levimust rahvastikus.
Metoodika. Tegemist oli retrospektiivse uuringuga, mille andmed pärinevad Tervisekassa raviarvete ja retseptikeskuse andmebaasidest. Analüüsis kasutati viit anafülaksia diagnoosikoodi (T78.0, T78.2, T80.5, T88.2, T88.6). Uuriti kaht valimit: aastatel 2016–2020 esmashaigestunud patsiendid (n = 1381) ja kõik anafülaksiapatsiendid 31.12.2020. aasta seisuga (n = 2680). Uuritavad jagati 10 aasta kaupa vanuserühmadesse (v.a kuni 4- ja 5–9aastased ning üle 80aastased).
Tulemused. Anafülaksiasse esmashaigestunuid oli Eestis viie aasta jooksul (2016–2020) kokku 1381 ja keskmine esmashaigestumus oli 20,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Meestel oli 1,24 korda suurem tõenäosus haigestuda kui naistel (p < 0,05). Esmashaigestumus oli suurim kuni 4aastaste seas – 49,86 juhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini diagnoositi täpsustamata (n = 1022) ja toidust põhjustatud anafülaktilist šokki (n = 317). Ravimist tingitud anafülaksiat esines 77 korral ja kõige vähem oli seerumi toimest (n = 11) ning anesteesiast tingitud (n = 1) juhte. Anafülaksia erakorralist ravimit kirjutati aastatel 2016–2020 välja 1130 patsiendile, mis on esmashaigestunutest 82,3%. Regulaarselt Epipeni retsepti uuendanud patsiendid moodustasid esmashaigestunute valimist 47,4%.
31.12.2020. aasta seisuga elas Eestis kokku 2680 anafülaksia diagnoosiga inimest – anafülaksia levimus oli 0,2%.
Järeldused. Tulemuste põhjal saab järeldada, et mehed haigestuvad anafülaksiasse suurema tõenäosusega kui naised ja kõige sagedamini haigestuvad kuni 4aastased lapsed. Ehkki levimus on suhteliselt väike, võib anafülaksia allergeeniga kokku puutudes taas avalduda ja seepärast peaks enamikul kord juba anafülaksia diagnoosi saanud inimestest Epipen edaspidi käepärast olema, kuid uuringust selgus, et Eestis on see nii vaid pooltel diagnoosi saanutest.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2023-08-28

How to Cite

Napp, L., Laisaar, K.-T., & Voor, T. (2023). Anafülaksia ja selle esmavalikuravimi kasutamine Eestis aastatel 2016–2020. Eesti Arst. Retrieved from https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/22892

Issue

Section

UURIMUS