Kongenitaalne ureteropelvikaalsegmendi tüüpi hüdronefroos lapseeas
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23142Abstract
Lapseea hüdronefroos on sage kaasasündinud urotrakti anomaalia. Tänu ultraheliuuringu heale kättesaadavusele avastatakse enamik hüdronefroosi juhtudest juba raseduse ajal. Kõige levinumaks hüdronefroosi vormiks lastel on ureteropelvikaalsegmendi tüüpi hüdronefroos, mis on tingitud uriini äravoolu häirest neeruvaagnast kusejuhasse. Äravoolu häire põhjuseks lapseeas on enamasti obstruktsioon neerude ureteropelvikaalsegmendis. Ravimata juhtudel võib obstruktsioon viia pöördumatu neerukahjustuse tekkeni. Siiski laheneb enamik antenataalselt avastatud hüdronefroosidest iseeneslikult. Oluline on erinevaid diagnostilisi meetmeid oskuslikult kasutades tuvastada, millistel juhtudel on vajalik kirurgiline ravi ning millistel juhtudel võib eeldada seisundi healoomulist kulgu ning piisab vaid jälgimisest.
Artiklis on antud ülevaade ureteropelvikaalsegmendi tüüpi hüdronefroosi olemusest, diagnostikast, käsitlusest ja pikaaegsetest mõjudest lapse tervisele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
