Töökiusamine ja vaimse tervise probleemid haiglatöötajate seas: ristläbilõikeline uuring

Abstract

Taust ja eesmärgid. Korduv negatiivne käitumine töötajate omavahelises suhtlemises võib kvalifitseeruda töökiusamiseks, mis kahjustab nii töökeskkonda kui ka töötajate tervist. Rahvusvahelistes uuringutes võetakse töökiusamise peamise kriteeriumina arvesse negatiivset käitumist, mis ilmneb vähemalt kord nädalas kuue kuu vältel. Uuringu eesmärk oli kirjeldada töö ja isikuga seotud töökiusamise ning vaimse tervise probleemide esinemist haiglatöötajate seas ja selgitada töötajate vaimse tervise probleemide seoseid töökiusamisega.
Metoodika. Läbilõikeline uuring viidi läbi aktiivravi haigla töötajate hulgas. Andmete kogumiseks kasutati enesehindamisel põhinevat veebiküsitlust. Küsimustik koostati kahe rahvusvaheliselt valideeritud küsimustiku põhjal: Negative Acts Questionnaire – Revised (NAQ-R) ja Copenhagen Psychosocial Questionnaire II (COPSOQ II). Analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, hii-ruut-testi ja Spearmani korrelatsioonianalüüsi.
Tulemused. Elektroonilise küsimustiku kõikidele küsimustele vastas kokku 257 töötajat (5% haigla töötajatest). Uuringule eelnenud kuue kuu jooksul oli kogenud ühel või mitmel viisil tööga seotud töökiusamist 4−16% ning isikuga seotud töökiusamist 2−12% uuringus osalenud töötajatest. Vaimse tervise probleemidest esines uuritud töötajatel kõige rohkem läbipõlemist ja stressi. Läbipõlemine ja depressioonisümptomid olid kõige tugevamini seotud töö ja isikuga seotud töökiusamisega.
Järeldused. Töö ja isikuga seotud töökiusamine on haiglatöötjate seas esinev tööalane probleem, mis võib suurendada neil läbipõlemise, depressioonisümptomite ja teiste vaimse tervise probleemide tõenäosust. Edaspidi peaks täpsemalt uurima põhjuslikke seoseid töökiusamise ja vaimse tervise probleemide vahel.