Rinnavähk – riskitegurid, riski hindamise mudelid ja geneetiline testimine, hormonaalne kontratseptsioon, hormoonasendusravi
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23295Abstract
Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähkkasvaja. Rinnavähki haigestumist mõjutavad mitmed tegurid, mida saab laias laastus jagada geneetilisteks ja mittegeneetilisteks. Patsiendi individuaalset geneetilist riski võib mõjutada nii haigusseoseline geenivariant mõnes nn onkogeenis (monogeensed vähivormid) kui ka paljude väikese mõjuga geenivariantide summeeritud mõju (polügeenne risk). Mittegeneetiliste tegurite hulka kuuluvad nii elustiiliga kui ka reproduktiivsuse ja hormoonidega seotud asjaolud. Seejuures pole mitmete ravimite (näiteks hormonaalsed kontratseptiivid) osas siiani jõutud konsensusele, kas nende kasutamine on seotud rinnavähi suurenenud riskiga ning kas neid saab pidada ohutuks BRCA1 ja BRCA2 haigusseoselise variandi kandjatele. Lisaks tuleb arvestada, et tänapäeval on üha olulisemaks saamas ka personaalmeditsiin, mistõttu on hakatud aina enam arendama erinevaid rinnavähi individuaalset riski arvutavaid riskiskoore. Erinevaid rinnavähi haigusriski hindavaid teste on saadaval ka laiatarbekaubana. Käesolevas ülevaateartiklis käsitletakse geneetilisi ja mittegeneetilisi rinnavähi riskitegureid, riski hindamise mudeleid ja rinnavähki haigestumise riski hindavaid geneetilisi teste.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
