Müokardi revaskulariseerimine pärgarteri kroonilise täieliku oklusiooni korral

Authors

  • Silver Kotter
  • Peep Laanmets
  • Martin Serg

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea23296

Abstract

Südame isheemiatõbi põhjustas Eestis 2021. aastal 2169 surma, neist 475 ägeda müokardiinfarkti tõttu (1). Isheemiatõve suure tervise-, suremus- ja haiguskaotuse tõttu tuleb seda ajakohaselt menetleda. Eluviisi muutmine ja järjepidev ravimite kasutamine võib olla edukas, kuid suurel osal patsientidest annab tulemuse vaid müokardi revaskulariseerimine (2). Artiklis on tutvustatud üht kindlat südame isheemiatõve alavormi – kroonilist täielikku oklusiooni –, mille korral on pärgarteri haru olnud täielikult sulgunud kauem kui 3 kuud. Eesmärk on kirjeldada kroonilise täieliku oklusiooni ravimeetodeid, nende näidustusi ja tulemusi, keskendudes perkutaanse koronaarinterventsiooni arengule ning selle kasutusele kroonilise täieliku oklusiooni ravis väheinvasiivse alternatiivina kirurgilisele müokardi revaskulariseerimisele.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2023-11-20

How to Cite

Kotter, S., Laanmets, P., & Serg, M. (2023). Müokardi revaskulariseerimine pärgarteri kroonilise täieliku oklusiooni korral. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea23296

Issue

2023: November

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.