Autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamine süsteemse skleroosi ravis: kirjanduse ülevaade ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusjuhtude analüüs
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23297Abstract
Süsteemne skleroos (SS) on harva esinev autoimmuunhaigus, mida põeb Eestis umbes 100–150 inimest. Haiguse konventsionaalne ravi põhineb immuunsupressiooni ning sümptomaatilise ravi kombinatsioonil, kuid ka ravi foonil progresseerub haigus sageli edasi, põhjustades olulist elukvaliteedi halvenemist ning raskematel juhtudel ka surma. Uus suund SSi ravis on autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamine (AVTS), mis toimus Eestis esimest korda 2019. aastal. Artiklis on analüüsitud kuue ehk kõigi kuni 2023. aasta märtsini Põhja Eesti Regionaalhaiglas AVTSi läbinud SSi-patsientide haigusjuhtusid. Erinevalt konventsionaalsest ravist on siirdamisega võimalik peatada progresseerumist ja muuta seeläbi haiguse kulgu.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
