Hoiakud COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes ja vaktsineerimises kõhklemisega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused

Authors

  • Elisa Kender
  • Sigrid Vorobjov
  • Rainer Reile
  • Kaia Laidra
  • Eha Nurk
  • Kersti Pärna
  • Kerstin-Gertrud Kärblane
  • Kaire Innos

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea23397

Abstract

Taust ja eesmärk. Ehkki praeguseks on koroonapandeemia lõppenud ning COVID-19-vaktsiinid kaotanud aktuaalsuse, võib vaktsineerimises kõhklemist pidada tõsiseks rahvatervishoiu probleemiks. Artikli eesmärk on anda ülevaade COVID-19 vastu vaktsineerimise hoiakutest ning vaktsineerimises kõhklemisega seotud teguritest.
Metoodika. Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi 2021. aasta kevadel korraldatud COVIDi-kiiruuringu läbilõikelistel andmetel. Analüüsi kaasatud 3590 inimest vanuses 19–80 aastat jaotati kolme rühma: COVID-19 vaktsineerimise pooldajad, selles kahtlejad
ja vaktsineerimisest keeldujad. Leiti rühmade kaalutud levimused ning hinnangud vaktsineerimisega seotud väidetele. Logistilise regressioonanalüüsi abil leiti kohandatud šansisuhted (aOR).
Tulemused. Vastajatest 81% suhtus COVID-19 vastu vaktsineerimisse pooldavalt, kahtlejaid oli 7% ja keeldujaid 11%. Enamik pidas vaktsiine efektiivseks, oluliseks ja usaldas tervishoiutöötaja soovitusi. Vaktsiine pidas ohutuks ja vaktsiiniteavet usaldas veidi enam kui pool (keeldujatest 17%). Vaktsineerimises kõhklesid sagedamini naised (aOR = 1,85), nooremad, muukeelsed (aOR = 1,86) ning madalama hariduse ja raske majandusliku olukorraga vastajad (aOR = 1,95) ning need, kes ei pidanud viirust ohtlikuks (aOR = 10,32).
Järeldused. Vaktsineerimises kõhklemise võtmeteguriks on usaldus, seega on oluline leida lahendusi, kuidas tekitada usaldust rühmades, kus vaktsineerimises kõhklemine on suur. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks riikliku vaktsineerimisstrateegia väljakujundamisel rakendada pandeemia-aegset kogemust.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2023-12-18

How to Cite

Kender, E., Vorobjov, S., Reile, R., Laidra, K., Nurk, E., Pärna, K., Kärblane, K.-G., & Innos, K. (2023). Hoiakud COVID-19 vastu vaktsineerimise suhtes ja vaktsineerimises kõhklemisega seotud tegurid Eestis aastal 2021: rahvastikupõhise COVID-19-kiiruuringu tulemused . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea23397

Issue

2023: Detsember

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.