Mürgistus sümpatomimeetikumidega – kirjanduse ülevaade ja haigusjuhtude kirjeldus

Authors

  • Rene Rätsep
  • Martin Padar
  • Oskar Appelberg

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea23399

Abstract

Amfetamiini, metamfetamiini ja 3,4-metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ehk ecstasy mürgistus avaldub kliiniliselt mürgistussündroomi – sümpatomimeetilise toksidroomina –, millele on iseloomulik tahhükardia, hüpertensioon, müdriaas, higistamine ja psühhomotoorne rahutus. Raskematel juhtudel võib kujuneda väljendunud hüpertermia ja hulgielundipuudulikkus. Sümpatomimeetilist toksidroomi võivad põhjustada üha kasvav hulk kasutusele tulevaid uusi sünteetilisi sümpatomimeetikume. Ravi aspektist ei ole niivõrd oluline konkreetse aine tuvastamine kui sümpatomimeetilise toksidroomi äratundmine ja sellepõhine käsitlus. Artiklis on kirjeldatud kahte fulminantse kuluga mürgistust sümpatomimeetikumidega. Lisatud on kirjanduse ülevaade.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2023-12-18

How to Cite

Rätsep, R., Padar, M., & Appelberg, O. (2023). Mürgistus sümpatomimeetikumidega – kirjanduse ülevaade ja haigusjuhtude kirjeldus. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea23399

Issue

2023: Detsember

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.