Tuberkuloosihaigete elulemus ja surmapõhjused Eestis 1997–2021
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23641Abstract
Taust. Eesti kuulub kõrge tuberkuloosiriski piirkondade hulka, kus haigustõrje meetmena tuleb seirata tuberkuloosi esinemist.
Eesmärk. Mõõta tuberkuloosihaigete elulemust ja võrrelda nende suremust kogurahvastikuga surmapõhjuste kaupa, seejuures arvesse võttes mitut mõjurit (haridus, rahvus, hulgiravimiresistentsus).
Metoodika. Uuringus kasutati tuberkuloosiregistri, surmapõhjuste registri ja Statistikaameti andmeid. Tuberkuloosiregistri andmete alusel moodustati kohort täiskasvanud (vanus ≥ 15 aastat) isikutest, kellel aastatel 1997–2021 oli diagnoositud elupuhuselt esmane hingamiselundite tuberkuloos. Kohordi elulemust mõõdeti viie aasta suhtelise elulemusmäära (RSR) ja viie aasta standarditud suhtelise elulemusmääraga (ARSR). Kohordi suhtelist surmariski hinnati standarditud suremusmääraga (SMR). Surmariski erinevust mõjuriti uuriti Poissoni mudelite abil ning iseloomustati kohandamata ja kohandatud (ARR) suhtelise riskina. Kõik statistilised näitajad esitati koos 95% usaldusvahemikuga.
Tulemused. Vaatlusperioodil diagnoositi elupuhuselt meestel 5574 ja naistel 2331 hingamiselundite tuberkuloosi esmasjuhtu. Viie aasta ARSR oli meestel 69,0% ja naistel 80,5%. Vanuses 15–44 ja ≥ 75 aastat oli RSR meestel vastavalt 83,9% ja 68,0% ning naistel 92,0% ja 75,0%. Meeste surmarisk oli 3,49 ja naiste surmarisk 2,95 korda kõrgem vastavalt mees- ja naisrahvastiku surmariskist. Suhteliselt kõrge oli surmarisk hingamiselundite haiguste, alkoholist sõltuvate ja väliste surmapõhjuste korral. Kohordis oli üldine surmarisk kõrgem mitte-eestlastel (ARR meestel 1,43; naistel 1,58) ja madalama haridustasemega isikutel (ARR meestel 1,41; naistel 1,44).
Järeldused. Suhteline elulemusmäär tuleks lisada tuberkuloositõrje edukuse näitajate hulka. Edasistes uuringutes võiks käsitleda tegureid, mille tõttu on tuberkuloosi haigestunute üldsuremus ja suremus enamiku surmapõhjuste korral kõrgem kogurahvastiku suremusest.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.