Logopeediline ravi Eesti tervishoiusüsteemis 2010–2022: piirkondlikult ebaühtlane kättesaadavus ja vähenemas ravimaht
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23803Abstract
Logopeedilise ravi kättesaadavust Eesti tervishoiusüsteemis ei ole varem detailselt uuritud. Uuringu eesmärk oli kirjeldada tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise raviteenuse kogumahtu tundides ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 2010–2022.
Analüüsiti Tervisekassast päritud andmeid, kaasates kõik osutatud logopeedilised teenused, ning andmeid Eesti Maa-ameti, Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti avalikest andmebaasidest.
Keskmiselt osutati aastas 78 892 tundi logopeedilist ravi. Tundide kogumaht suurenes 15% vaadeldud perioodi alguses toimunud ambulatoorselt osutatud ravi mahu suurenemise arvelt, kuid edasise pideva langustrendi tõttu oli 2022. aastaks raviteenuse maht langenud 2012. aasta tasemele. Väikseim ravimaht pärast 2014. aastat ilmnes COVIDi-pandeemia ajal 2020. aastal. Piirkondlikult erines osutatud logopeedilise ravi maht suuresti. Osutatud ravimaht tundides 1000 elaniku kohta erines omavalitsustes kuni 367 korda. Piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav ravi tingis patsientide rände teenuse järele kodumaakonnast väljapoole. Uuringu tulemused näitasid, et perioodil 2010–2022 suurenes mõningal määral logopeedilise ravi kogumaht perioodi algusaastatel toimunud osutatud ravi suurema ajalise mahu arvelt, kuid oli seejärel pidevas langustrendis ning ravi oli piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav.
Uuring on esimene detailne ülevaade logopeedilise ravi osutamisest Eesti tervishoiusüsteemis, tuues välja selle regionaalselt ebaühtlase kättesaadavuse ja kogumahu langustrendi. Eelnev viitab vajadusele üle vaadata siinse tervishoiusüsteemi võimekus osutada nii praegu kui ka tulevikus erinevates piirkondades logopeedilist ravi.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
