HIV- ja HCV-nakkuse ravi ja ravimiresistentsus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea23889Abstract
Seoses COVID-19-epideemia taandumisega on taas enam vaatevälja tõusnud ka teised viirused. Nende seast on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV ) ja C-hepatiidi viirus (HCV) kindlasti olulised ka Eesti seisukohalt. Teatava kergendusega võib väita, et HIV-epideemia kõrgaeg maailmas ületati aastatuhande vahetusel. Rekorditeks võib pidada aastas rohkem kui 3 miljonit uut nakatumist 90ndate lõpul ning pea 2 miljonit surma 2000ndate alguses (1).
Siiski suureneb HIVga elavate inimeste arv maailmas pidevalt, kuna antiretroviirusravi ei ole võimeline organismi HIVst vabastama. Erinevalt HIVst on HCV-infektsioon viirusevastase raviga praeguste teadmiste kohaselt väljaravitav. Samas erineb ravile ligipääs maailmas piirkonniti ja jätkuvalt nakatub iga päev suur hulk inimesi ning viirusest vabanemine (kas iseeneslik või ravi tulemusel) ei väldi uuesti nakatumist. Nii HIV- kui ka HCV-nakkuse ravis on olulisel kohal ravimiresistentsuse tekkimine ja sellega arvestamine raviotsuste tegemisel. Artiklis on antud ülevaade kahe viirusnakkkuse – HIV ja HCV – ennetamise, ravi ja ravimiresistentsusega seotud suundumustest viimastel aastatel.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
