Naha ja soolestiku mikrobioota roll akne kujunemises
Abstract
Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, mis põhjustab rasurikaste nahapiirkondade põletikku. Aknet põhjustav Cutibacterium acnes esineb rohkelt nii haigete kui ka tervete nahal, kuid aknest haaratud nahal on bakteri alatüvede mitmekesisus vähenenud ning virulentsus suurenenud. Need muutused põhjustavad nihkeid mikroflooras ja põletikulise aknelööbe teket. Nahal elavatel bakteritel on oluline roll kaitsta nahka patogeenide eest ning need bakterid toodavad ka kaitsvaid antioksüdante, mis seovad vabu radikaale. Mikrobioota muutuste tagajärjel kaob teiste bakterite kaitsev mõju C. acnes’e vohamise eest ning tekib soodne keskkond akne tekkeks. C. acnes’e alatüüpidest mõjutab enim akne teket alatüüp IA1 proinflammatoorsete ainete sünteesi kaudu.
Uuringutes on leitud ka soolestiku ja naha mikrobioomi omavahelisi seoseid. Sooleepiteeli barjääri häirumisel satuvad bakterid koos metaboliitidega vereringesse ning võivad nahka ladestudes põhjustada põletikulisi reaktsioone. Täheldatud on, et aknega patsientidel esineb sagedamini soolestiku mikrobioota düsbioosi ja sooletegevuse häireid, seetõttu võib suukaudne probiootikumravi omada akne ravis efekti ning seda on ka väikesemahulised uuringud tõestanud.
Artikli eesmärk on anda ülevaade viimastel aastatel tehtud uuringutest, milles on käsitletud akne ja mikrobioota vaheliste seoste teemat, ning luua uus raviperspektiiv mikrofloora mõjutamise kaudu.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
