Intravaskulaarne litotripsia alajäseme perifeersete arterite haiguse revaskulariseerivas ravis. Haigusjuhu kirjeldus
Abstract
Alajäseme arterite haigus, mille all kannatab maailmas üle 200 miljoni inimese, hõlmab jala arterite aterosklerootilist kahjustumist ning jäseme verevarustuse järkjärgulist halvenemist. Haiguse lõppstaadium kulmineerub sageli amputatsiooniga ning on mitmete tüsistuste tõttu seotud suure kardiovaskulaarse suremusega (1). Alajäseme arterite haiguse ravimeetodid on aastatega läbinud mitmeid tehnoloogilisi arenguid ning tänaseks on endovaskulaarsed protseduurid, väheinvasiivsed sekkumised kahjustunud soone ravimiseks, muutunud eelistatumaks valikuks jäseme verevarustuse taastamiseks. Siiski on endovaskulaarne ravi seotud teatud raskustega. Arteri seina ulatuslik kaltsifikatsioon, mis PARC (Peripheral Academic Research Consortium) kriteeriumite järgi hinnatult esineb kuni pooltel patsientidest, suurendab soone jäikust ja on seotud revaskularisatsiooni halvemate tulemustega ning siiani välja töötatud viisid kaltsifikatsiooni mõjutamiseks ei ole osutunud piisavalt tõhusaks (2). Intravaskulaarne litotripsia (IVL), üks uuemaid meetodeid raviarsenalis, põhineb helilainete abil lubjastuste purustamises. IVLi korral kasutatavad lained läbivad vabalt pehmeid kudesid ning mõjutavad üksnes suure tihedusega struktuure, mistõttu saab seda tehnoloogiat sihtmärgipäraselt kasutada kaltsifikaatide purustamiseks. IVL on nüüdseks saanud kasutusloa nii Euroopa Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides ning praeguseks avaldatud juhuslikustatud uuringute põhjal on tegemist efektiivse ravimeetodiga (3). Haigusjuhu kirjelduses on kajastatud IVLi kasutamist verevoolu taastamiseks ulatuslikult kaltsifitseerunud reiearteri femoropopliteaalsegmendi alal.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.