Mida arvavad arstitudengid laste haiglahirmust?
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea24379Abstract
Taust. Haiglahirm on patsientide ravisoostumust ja arstiabi kvaliteeti mõjutav kriitiline tegur kõigis vanuserühmades, eriti oluline aga laste puhul.
Eesmärk. Töö eesmärk oli uurida arstitudengite teadmisi ja hinnanguid seoses laste haiglahirmuga.
Metoodika. Uuringus osales 256 Tartu Ülikooli V kursuse arstitudengit, kes täitsid autorite koostatud 12 küsimusest koosneva esseetüüpi ankeedi. Küsimused olid struktureeritud eesmärgiga selgitada välja osalejate suhtumine ja teadmised laste haiglahirmu ning selle võimalike leevendusmeetodite kohta. Vastuste baasil koostati märksõnad, mis klasterdati edasise andmeanalüüsi tegemiseks.
Tulemused. Tulemused näitasid, et ainult 5,5% arstitudengitest ei pidanud haiglahirmu oluliseks probleemiks. 88,3% üliõpilastest arvas, et hirmuga peavad tegelema eelkõige lapsevanemad, arstide ülesandeks pidas seda 45,7% ja muu meditsiinipersonali kohustuseks 79,3%. Selgus neli olulist põhjust haiglahirmuga tegelemiseks: hirmu ennetamine tulevikus (70,3%), kvaliteetse arstiabi pakkumine (66,8%), parem koostöö (48,0%) ja stressitaseme vähendamine (39,8%). Hirmu leevendamise võimalusteks peeti protseduuri selgitamist (73,4%), nüüdisaegsete distraktsioonimeetodite kasutamist (50,0%), sõbralikku ja mängulist lähenemist (20,3%).
Järeldused. V kursuse arstitudengite teadmised laste haiglahirmu kohta olid rahuldavad, kuid nad soovisid siiski rohkem infot hirmu vähendamise konkreetsete tehnikate kohta. Haiglahirmu käsitlust ei ole praeguseni meditsiiniteaduste õppekavas, kuid arvestades uuringu tulemusi on soovitatav see teema õppekavasse lisada.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
