Vaade antibiootikumiresistentsusele algatuse „Üks tervis” perspektiivist

Abstract

Antimikroobne resistentsus (AMR) tähendab mikroobide võimet kasvada antimikroobse preparaadi juuresolekul, mis algselt oleks need mikroorganismid surmanud või nende kasvu takistanud. AMRi muudab eriti problemaatiliseks antibiootikumiresistentsuse levik. Ravimiresistentsete infektsioonide ravi nõuab kauem aega, maksab rohkem ja võib mõnikord osutuda võimatuks. Peamisteks AMRi mehhanismideks on antibiootikumi inaktiveerimine, ravimi seondumiskoha modifitseerimine, bakteriraku permeaabluse vähendamine ja ravimi rakust väljapumpamine. AMRi kujunemise ja leviku põhjusteks on paljuski antibiootikumide kasutamine põllumajandusloomade söödalisandina, samuti liig- ja väärkasutamine meditsiinis. Teisteks põhjusteks on muu hulgas kasutamata jäänud antibiootikumide väär käitlemine, reisimine, biotsiidide kasutamine ja ebapiisav hügieen. Horisontaalne geeniülekanne võimendab resistentsuse levikut, kuna võimaldab resistentsusgeenidel teistele bakteritele edasi kanduda. Suureneva AMRi riski vastu võitlemisel on otsustav tähtsus algatusel „Üks tervis“, mis hõlmab nii inim- ja veterinaarravimeid, loomapidamist, põllumajandust, kaubandust kui ka keskkonda.