Mollaret’ meningiit ehk korduv healoomuline lümfotsütaarne meningiit. Haigusjuhu kirjeldus

Abstract

Mollaret’ meningiit ehk Mollaret’ sündroom on harva esinev aseptilise meningiidi vorm, mida iseloomustavad korduvad meningiidiepisoodid. Tavaliselt on Mollaret’ sündroomi kliiniliseks leiuks alaäge palavik, millega kaasneb meningism ja harva ka neuroloogilised ärajäämanähud. Enamasti on selle põhjustaja lihtherpeseviiruse 2. alatüüp (HSV-2). Seljaajuvedelikus on meningiidiepisoodi ajal sagedaseks leiuks ülekaalukalt lümfotsüütaarne pleotsütoos, aga liikvorikülvi leius haiguslikke muutusi ei ilmne. Viiruslikke põhjustajaid polümeraasi ahelreaktsiooni abil tavaliselt ei leita ei liikvoris ega seerumis. Liikvorileid meningiidiepisoodide vahele jääval perioodil on tavapäraselt normaalne. Ka meningiidisümptomid paranevad iseeneslikult ilma viirusevastase ravita. Kuigi Mollaret’ meningiidi ägenemised võivad olla tõsised ja korduvad, on prognoos tavaliselt hea ja neuroloogilist defitsiiti ei jää või on seda väga harva.