Periorbitaalne nekrotiseeriv fastsiit. Haigusjuhu kirjeldus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea24472Abstract
Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon, mida rahvakeeles sageli ka lihasööjabakteri haiguseks nimetatakse, pakub ravimisel arstidele väljakutseid. Selle tekitajateks olevad toksiine produtseerivad bakterid, sagedamini Streptococcus pyogenes ja Staphylococcus aureus, põhjustavad nahaaluskoe põletikku, isheemiat ja nekroosi. Haigust iseloomustab väga kiire kulg ja raskematel juhtudel lõpeb see sepsise, elundipuudulikkuse või isegi surmaga. Periorbitaalses piirkonnas esineva haiguse puhune suremus varieerub 8,5–14,4% ning see suureneb kuni 30%-ni kaela ja näo alumise piirkonna haaratuse korral (1) ning ligikaudu 76%-ni süsteemsete tüsistuste esinemise korral (2, 3). Periorbitaalse nekrotiseeriva fastsiidi esinemissagedus Ühendkuningriigis on 0,24 juhtu 1 000 000 inimese kohta aastas (4). Kuna haiguse ravi tulemuslikkus sõltub otseselt sümptomite varajasest äratundmisest ja ravi kiirest alustamisest, on oluline jagada selle kohta kogemusi.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
