Parkinsoni tõvega seotud perifeersete närvide ja naha probleemid: kliinilisest pildist võimalike biomarkeriteni
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea24556Abstract
Nahka ja perifeerseid närve uuritakse Parkinsoni tõve kontekstis mitmetel põhjustel. Haigust seostatakse erinevate nahaprobleemidega, nagu melanoom ja seborroiline dermatiit, kuna need esinevad Parkinsoni tõbe (PT) põdevatel patsientidel tavalisest sagedamini. Parkinsoni tõvega patsientide seas on levinud perifeerne neuropaatia ning higistamise düsregulatsioon, mis võivad eelneda PT motoorsetele sümptomitele ja diagnoosile. Kuna nahk ja närvikude pärinevad ühisest embrüonaalsest eellasest ektodermist, uuritakse nahka neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Parkinsoni tõve patofüsioloogia paremaks mõistmiseks, võimalike biomarkerite avastamiseks ja neuroprotektiivsete tehnoloogiate väljatöötamiseks. Nahabiopsia kui mitteinvasiivne meetod pakub teadlastele huvi oma potentsiaali tõttu biomarkerite allikana ning nahast saadud fibroblaste on kasutatud tüvirakkudena neuronaalsete muutuste uurimisel ja tüvirakuteraapia väljatöötamiseks.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
