Autoimmuunne türeoidiit lapseeas: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea24709Abstract
Autoimmuunne türeoidiit (AIT) esineb 3–5%-l lastest. Reeglina avaldub haigus teismeliseeas ja esineb tüdrukutel 4–8 korda sagedamini kui poistel. Tihti esineb AIT koos teiste autoimmuunhaigustega, sagedamini 1. tüüpi diabeedi või tsöliaakiaga. Diagnoosimisel on haigus sageli eutüreoidses faasis, kuid 30%-l neist patsientidest kujuneb 5 aasta jooksul hüpotüreoos. Sageli kulgeb AIT asümptomaatiliselt, kuid hüpotüreoosi kujunemisel võib esineda erinevaid mittespetsiifilisi kaebusi. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma esineb 2/3-l AITiga lastest. Autoimmuunsest türeoidiidist tingitud hüpotüreoos on harva rasvumise põhjuseks, kuid haigusega võib kaasneda kehakaalu tõus. Kaua kestnud raskekujulise hüpotüreoosi korral võib esmaseks kliiniliseks avalduseks olla oluline pikkuskasvu mahajäämus. Seetõttu on tähtis varane diagnoosimine ja adekvaatne ravi. Lastel, kellel kahtlustatakse AITi, tuleks määrata kilpnääret stimuleeriva hormooni, vaba türoksiini ning türeoidperoksüdaasi ja türeoglobuliini vastaste antikehade tase seerumis. Artiklit illustreerib AITist tingitud sügava hüpotüreoosiga 10aastase tütarlapse haigusjuhu kirjeldus.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
