Ferritiinitase Eesti veredoonoritel Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse näitel
Abstract
Taust ja eesmärk. Veredoonorite tervise jälgimisel on oluline hinnata nende organismi rauavaru. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud näitajaks on vere ferritiinitaseme määramine. Eesti doonoritel ei ole seda varem sihipäraselt uuritud. Hinnati PõhjaEesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse doonorite ferritiinitaset ning selle seoseid demograafiliste ja muude näitajatega, et selgitada välja rauapuudusest enim ohustatud rühmad.
Metoodika. Kaasati 10% kõigist doonoreist 2020. aastal. Koguti andmeid soo, vanuse, hemoglobiini, ferritiinitaseme ning vereloovutuste arvu kohta kahe eelneva aasta jooksul. Ferritiinitaseme normi piiriks loeti ≤ 15 µg/L ja uuringus selgunud madala ferritiinitasemega doonoritel peatati vereloovutused üheks aastaks. Jätkuuuringuks kutsuti need doonorid aasta hiljem tagasi ja mõõdeti vere ferritiinitase.
Tulemused. Täisverd loovutanud doonoritest oli madal ferritiinitase 24%l (34% naistel ja 13% meestel). Enam oli madala ferritiinitasemega doonoreid noorte naiste ja vanemate meeste seas. Madal tase oli statistiliselt olulises seoses suurema arvu vereloovutustega kahe aasta jooksul. Üheaastase pausi järel oli ferritiinitase normaliseerinud 73%l uuritutest. Kutse peale uuesti verd loovutama tulla tuli kohale 44% kutsutuist.
Järeldused. Veerand PERHi veredoonoritest võib madala rauavaru tõttu doonorite hulgast välja langeda. Enim on ohustatud noored naised, vanemad mehed ja sagedamini loovutajad. Annetuste vahele pikema pausi jätmine normaliseerib ferritiinitaseme enamikul doonoritest, kuid neljandiku doonorite kõrvalejäämine seaks ohtu vereülekandeid vajavad patsiendid haiglas ning kord juba tagasilükatud inimeste soostumus doonorluse juurde naasta ei ole hea. Vereloovutuse käigus eemaldatud raua asendamine ohustatud rühmadel ennetaks nende olukordade tekkimist.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.