Kolm kümnendit mikroRNA-teemalist teadustööd: bioloogiast kliiniliste uuringuteni
Abstract
mikroRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad valke kodeerivate geenide avaldumist, mõjutades mRNA stabiilsust ja valgu sünteesi. Viimase kolme aastakümne jooksul on kirjeldatud eri miRNA-de rolli nii üksikute geneetiliste kui ka paljude mitmeteguriliste haiguste korral. miRNA-de täpsete toimemehhanismide väljaselgitamisel on veel palju ära teha, kuid arvestades miRNA-de olulisust bioloogiliste protsesside täpsuse tagamisel, võib oletada, et edaspidised selle ala uuringud annavad kasulikku lisainfot just personaalmeditsiini seisukohast. Praegu on domineerimas seisukoht, et kliinilisse rakendusse jõuavad miRNA-d esimesena kui diagnostilised biomarkerid ning miRNA-põhiste ravimite arenduses ei ole lähiajal läbimurret näha. Arvestades RNA keemiliste modifikatsioonide ja eri kandursüsteemide uuringute viimaste aastate kiiret arengut ning tehisaju võimekust modelleerida üha keerukamaid looduslikke protsesse, on siiski võimalik, et miRNA-d leiavad tulevikus rakendust kui täppisravimid. Kahtlemata sümboliseerib 2024. aastal pälvitud Nobeli preemia miRNA-de ja nende bioloogilise funktsiooni avastamise eest miRNA olulisust ning annab hoogu teadustööle, et realiseerida miRNA-de täielik potentsiaal nii haiguste diagnostikas kui ka ravis.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.