Aneurüsmaatilisest õndlaarteri tromboosist tingitud kriitilise jalaisheemia revaskulariseerimine retrograadse rekanaliseerimise angioplastikaga. Haigusjuhu kirjeldus
Abstract
Alajäseme isheemia peamine põhjus on perifeersete arterite haigus. Jalga ohustava isheemia ravis on oluline kiiresti taastada verevarustus, et vältida jäseme amputatsiooni. Järjest levinumaks verevarustuse taastamise võimaluseks on kujunemas balloonangioplastika koos stendi paigaldamisega või ilma. See protseduur on üldjuhul antegraadne. Edutu antegraadse lähenemise korral võib kaaluda retrograadset lähenemist, et suurendada protseduuri õnnestumise tõenäosust. Rekanaliseerimata jäänud alajäseme gangreeniga patsientidel on lisaks suurele amputatsiooniriskile kõrge kardiovaskulaarsete tüsistuste risk, mistõttu on oluline leida lahendus ebaõnnestunud tavapärastele protseduuridele. Artiklis esitatud haigusjuhu kirjeldus on näide aneurüsmaatilise ja aterosklerootilise kahjustusega õndlaarteri korduvatest tromboklusioonidest tingitud jalaisheemia revaskulariseerimisest, kus pärast edutut tavapärast antegraadset lähenemist valiti patsiendi alajäseme päästmiseks keerukam retrograadse juurdepääsuga tehnika.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
