Eesti koolinoorte kuulmistundlikkus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea25296Abstract
Taust ja eesmärk. WHO hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt suurenenud noorte hulk, kelle kuuldelävi kõrgematel helisagedustel on tõusnud. Puudub ülevaade selle levimusest noorte seas Eestis. Uuringu eesmärk oli saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid noorte kuulmisläve ja muusika kuulamise harjumuste kohta Eestis. Uuringu käigus mõõdeti Eesti 9. klasside õpilaste kuulmislävesid toonaudiomeetrilisel meetodil.
Metoodika. Mõõtmised viidi läbi aastatel 2019–2023. Toonaudiomeetrilisel meetodil määrati 9. klasside õpilaste kuulmisläved sagedusvahemikus 1000–8000 hertsi (Hz). Samuti täitsid nad lühiankeedi oma kuulmisharjumuste kohta. Valimiks oli 946 õpilast 17 koolist.
Tulemused. Valimi keskmine kuulmislävi oli sagedusel 6 ja 8 kHz vastavalt 6 ja 8 dB HL. Ühepoolne kuulmisläve tõus ≥ 25 dB sagedusel 6000 Hz esines 4,13%-l ja sagedusel 8000 Hz 4,44%-l valimist. Sagedusel 3000 Hz esines statistiliselt oluline valimi keskmine kuulmisläve tõus võrreldes naabersagedustega (nn Colesi hammas), mis viitab akustilise ülekoormuse võimalusele. Kuulmisläve tõus ≥ 10 dB sagedusel 3000 Hz võrreldes sagedustega 2000 ja 4000 Hz esines 5,48%-l kogu valimist. Leiti nõrk, kuid statistiliselt oluline seos päeva jooksul kõrvaklappide kasutamise aja ja kuulmisläve tõusu vahel sagedusel 3000 Hz (r = 0,132; p < 0,01). Küsitluses antud vastuste põhjal peab 69,45% vastanutest kontsertide heli liiga valjuks; 52,11% arvas, et kinodes on heli vahel liiga vali. Vaid 15,9% vastanutest kasutab või on kasutanud mürarohketes kohtades kõrvatroppe.
Järeldused. Uuritavatel esineb kuulmislävede tõus sagedusel 3000–8000 Hz, kõrvaklappide keskmine kasutusaeg muusika kuulamiseks päevas on noorte puhul kõrge, mis suurendab kuulmislanguse riski. Samuti on tinnituse esinemise sagedus kõrge, mis viitab võimalikele algavatele kuulmisprobleemidele.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
