Lülivaheketta degeneratsiooni ja prolapsi tekkepõhjused

Authors

  • Kennet Kõiv
  • Leho Kõiv
  • Tõnu Rätsep
  • Marina Aunapuu
  • Andres Arend

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea25375

Abstract

Lülivahekettad ehk intervertebraalsed diskid ühendavad lülisambas naaberlülisid omavahel ja annavad tänu oma ainupärasele ehitusele sellele nii liikuvuse kui ka amortisaatori rolli. Samas tekivad vananemisele ja degeneratsioonile viitavad muutused diskikoes varem kui mistahes muus organismi sidekoelistes tugistruktuurides. Seda peetakse kliiniliselt oluliseks, sest diski degeneratsioon on seotud seljavaluga. Praegused ravimeetodid on valdavalt konservatiivsed, harvem ka kirurgilised ning on suunatud enamasti sümptomite otsesele leevendamisele. Osal juhtudel jääb valutekke põhjus selgusetuks. Uued arengusuunad, geneetilised ja bioloogilised lähenemisviisid võivad tulevikus võimaldada paremat lülivaheketta degeneratsiooni diagnoosimist ning ka diski prolapsi tekke pärssimist ja ravi tõhususe parandamist.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2025-04-17

How to Cite

Kõiv, K., Kõiv, L., Rätsep, T., Aunapuu, M., & Arend, A. (2025). Lülivaheketta degeneratsiooni ja prolapsi tekkepõhjused. Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea25375

Issue

Section

ÜLEVAADE