HIV-testimine aastatel 2018–2020 Tervisekassa andmete alusel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea25464Abstract
Taust ja eesmärk. HIVi levik Eestis on viimasel kümnel aastal stabiliseerunud, kuid jätkuvalt kõrgel tasemel. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa rahvastikust on aastatel 2018–2020 vähemalt ühe korra tervishoiuteenuste osutamise käigus HIVi suhtes testitud, millised on testimise tulemused ja milliste rahvastikurühmade seas vähenes HIV-testimine COVID-19-pandeemia ajal kõige rohkem.
Metoodika. Uuringus kasutati Tervisekassa andmekogu ja Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi 2018.–2020. aasta andmeid.
Tulemused ja järeldused. Ajavahemikul 2018–2020 tehti 14%-le inimestest tervishoiuteenuse osutamise käigus vähemalt ühel korral HIV-test ja tuvastati 439 uut HIV-juhtu (85% kõigist uutest juhtudest). Kõige kõrgem HIV-testitute osakaal oli naiste (19%), 16–49aastaste (24%) ja Ida-Virumaa elanike seas (22%). Kõige kõrgem positiivsuse määr oli 16–49aastaste meeste seas (HIV-testitutest 0,7% osutus uueks HIV-juhuks). Sama vanade naiste seas oli positiivsuse määr 0,1%. COVID-19-pandeemia ajal vähenes testimine kõige enam 16–49aastaste Harjumaa ja Ida-Virumaa meeste ja naiste seas (15–22%). COVID-19-pandeemia piirangud ei mõjutanud märkimisväärselt HIV-indikaatorseisundite puhust HIV-testimist, jäädes 2012.–2015. aasta tasemele, mil perearstiabis testiti kuni 6% ja eriarstiabis kuni 32% indikaatorhaigusega patsientidest. Rohkem oleks vaja pöörata tähelepanu kõrgema HIV-riskiga rahvastikurühmade, sh indikaatorseisunditega, 16–49aastaste Harjumaa ja Ida-Virumaa ning meessoost patsientide testimisele nii perekui ka eriarstiabis.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
