Kõrgusest kukkumine kui kõige sagedasem traumamehhanism raskete vigastuste tekkeks Põhja- Eesti Regionaalhaigla traumakeskuses aastatel 2021–2024
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea25815Abstract
Taust ja eesmärk. Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse (PERH) raske traumaga hospitaliseeritud patsientidel on väga suure osakaaluga kõige sagedasem trauma põhjus kõrgusest kukkumine. See on suhteliselt erandlik, kuna enamasti on arenenud maade traumakeskuste andmetel raske trauma domineerivaks põhjuseks mootorsõidukiõnnetused. Seetõttu on käesoleva uuringu eesmärk kirjeldada PERHi teeninduspiirkonna kõrgusest kukkunud (KK) patsientide demograafilist profiili, elulisi näitajaid ja tulemeid ning võrrelda neid andmeid kirjanduse alusel teiste traumakeskustega.
Metoodika. PERHi traumaregistri alusel kaasati uurimistöösse ajavahemikul 01.01.2021– 31.12.2024 kõik PERHi traumakeskusesse hospitaliseeritud raske traumaga (injury severity score ehk ISS üle 15) patsiendid, kelle traumamehhanismiks oli kõrgusest kukkumine. Võrreldi kahte rühma: ellujäänuid ja surnuid. Kogutud andmeväljad sisaldasid demograafilisi andmeid, patsientide elulisi näitajaid ning erinevaid traumaskoore. Esmaseks tulemiks oli haiglasisene suremus.
Tulemused. Uuringuperioodil hospitaliseeriti PERHi traumakeskusesse 315 raske traumaga patsienti. Sagedasim raske trauma põhjus oli kõrgusest kukkumine, mis moodustas 28,3% raske trauma juhtudest. Enamus kõrgusest kukkumisi olid õnnetusjuhtumid (93,3%). Raske peatrauma esinemine oli olulises positiivses seoses suremusega (p = 0,003). Kõige sagedasemaks KK-patsientide surma põhjuseks osutus ajuvigastus, moodustades 83,3% surmadest. KK-patsientide ISSi mediaan oli 25 (18–27); 20,2% (95% uv 11,8–28,7%) patsientidest suri. Suremus oli suurem üle 60aastaste patsientide rühmas (p < 0,001).
Järeldused. Kuigi võrreldes teiste traumakeskustega on PERHi KK-patsientide keskmine vanus kõrgem ja kõrgusest kukkumise õnnetusjuhtumite osakaal suurem, on muud demograafilised näitajad sarnased. Kõrgem vanus ning raske peatrauma on olulises positiivses seoses KK-patsientide suremusega.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
