Alumiste hingamisteede võõrkehad Eesti lastel aastatel 2012–2021
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea25912Abstract
Taust. Võõrkeha aspiratsioon on eeskätt alla kolmeaastaste laste seas olulise haiguskoormuse ning suremusega seotud terviseprobleem.
Eesmärk. Kirjeldada alumiste hingamisteede (AHT) võõrkehade epidemioloogiat Eesti lastel ning hinnata bronhoskoopia efektiivsust ja ohutust selle lahendamisel.
Metoodika. Retrospektiivsesse uuringusse kaasati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna Lastehaigla andmebaasidest kuni 18aastased lapsed, kes ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.2021 viibisid ravil alumiste hingamisteede võõrkeha diagnoosiga (rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) kood T17.4, T17.5, T17.8), mis oli kinnitatud bronhoskoopial.
Tulemused. Kokku kaasati 101 haigusjuhtu, 67% olid poisid. Enim haigusjuhte esines 1 aasta kuni 1 aasta 11 kuu vanuste laste seas. Vaadeldud perioodi jooksul esinemissagedus oluliselt ei muutunud (3,5 juhtu 100 000 lapse kohta 2012. aastal, 4,0 juhtu 2021. aastal (R2 = 0,04; p = 0,21)). Esimese 24 tunni jooksul jõudis korrektse käsitluseni 58% patsientidest; 20% said õige ravi hiljem kui üks nädal pärast aspiratsiooni. Bronhoskoopial leiti võõrkeha kõige sagedamini paremast peabronhist ning enim oli tegemist pähklitega. Esimesel katsel eemaldati võõrkeha 80%-l lastest; 8%-l esines tüsistusi. Korduv uuring tehti 28 lapsel ning medikamentoosset ravi vajas 85% lastest. Piirkondlikes lastehaiglates uuritud perioodil ükski laps alumiste hingamisteede võõrkeha aspiratsiooni tõttu ei surnud.
Järeldused. Alumiste hingamisteede võõrkeha aspiratsioon on Eestis jätkuv potentsiaalselt eluohtlik probleem. Regionaalse abi kvaliteet on hea, ehkki korduvate bronhoskoopiate osakaal on suhteliselt suur. Võõrkeha aspiratsiooni esinemissageduse vähendamiseks ning õigeaegse pöördumise tagamiseks on vaja suurendada nii tervishoiutöötajate kui ka väikelaste vanemate teadlikkust.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.