100 aastat elektroentsefalograafiat – objektiivne pilk aju töösse
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea26227Abstract
6. juulil 1924 viibis saksa psühhiaater Hans Berger Jena Ülikooli kliinikumi operatsioonitoas koos oma kolleegi neurokirurg Nikolai Gulekega. Operatsioonilaual oli 17aastane poiss, kellele tehti kolju trepanatsiooni ajutuumori kahtluse tõttu. Frontoparietaalsele ajukoorele pandi üksteisest 4 cm kaugusele kaks saapakujulist elektroodi. Elektroodidega ühendatud galvanomeeter näitas nõrku võnkeid. Nii registreeriti esimest korda inimese aju spontaanne bioelektriline aktiivsus, mis pani aluse elektroentsefalograafia uurimismeetodi ajastule (1). Käesolevas artiklis on kirjeldatud selle uurimismeetodi arengut Eestis, elektroentsefalograafia signaali tekkemehhanisme, uuringu teostamise metoodikat, peamisi rakendusi teaduses ja kliinilises praktikas ning selle uurimismeetodi tulevikuperspektiive.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
