Intratekaalse baklofeenpumba kasutamine Eestis
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea26322Abstract
Taust ja eesmärgid. Intratekaalne baklofeenravi (ITB) on mitmete närvisüsteemi haigusseisundite korral kasutatav ravimeetod, mis vähendab efektiivselt spastilisust. Eestis paigaldati esimene ITB-pump 2012. aasta lõpus. Artikli eesmärk on anda ülevaade senisest ITB kasutuspraktikast ja ravitüsistusest Eestis.
Metoodika. Raviasutuste infosüsteemide andmetel põhinev uuring kirjeldab ITB-pumba saanud patsientide demograafilisi ja kliinilisi näitajaid ning raviga seotud tüsistusi.
Tulemused. 2024. aasta juuli seisuga oli Eestis ITB-pump paigaldatud 43 patsiendile. Mediaanvanus esmasel implantatsioonil oli 18 (vahemik 5–63) aastat. ITB-pumba saanud patsientidest 60% (n = 26) olid madala ja 40% (n = 17) kõrge funktsionaalsusega. Sagedasim kliiniline sündroom oli spastiline tetraparees (n = 24) ja sagedasim diagnoos tserebraalparalüüs (n = 19). Tüsistusi esines kõigist ITB-pumbaga patsientidest 16%-l (n = 7, 95% usaldusvahemik (uv) 5%, 27%), kõige sagedamini täheldati liikvori leket.
Järeldused. Kuigi ITB on olnud Eestis kättesaadav juba üle 10 aasta ning tüsistuste esinemissagedus
on madal, on ITBd rakendatud ainult vähestele spastilisuse sündroomiga patsientidele. Esitatud ülevaade võimaldab suurendada arstkonna ja patsientide teadlikkust ITBst kui spastilisust leevendavast ravivõimalusest.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
