Alates 2015. aastast on Eestis laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude hulk märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea26542Abstract
Taust. Hinnanguliselt võib taastusravi vajada iga kolmas inimene maailmas. Eestis ei ole varem uuritud laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamist ega selle kasutajate haiguslikku ja vanuselist profiili.
Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kirjeldada laste taastusravi teenuste (ambulatoorsed vastuvõtud ja statsionaarsed voodipäevad) osutamist Eesti tervishoiusüsteemis aastatel 2010–2023, sealhulgas teenuste piirkondlikku kättesaadavust ning jaotust patsientide vanuse ja diagnoosi järgi.
Metoodika. Analüüsis kasutati Tervisekassa, Maa- ja Ruumiameti, Statistikaameti ning rahvastikuregistri andmeid. Uuringusse kaasati kõik Eesti Tervisekassa rahastatud alla 18aastastele osutatud ambulatoorsed ja statsionaarsed taastusravi teenused aastatel 2010–2023.
Tulemused. Aastas oli keskmiselt 11 007 ambulatoorset vastuvõttu ja 5635 statsionaarset voodipäeva. Võrreldes 2015. aastaga, mil ambulatoorseid vastuvõtte tehti enim, oli 2023. aastaks nende maht vähenenud 2,3 korda ning seda eelkõige Harju ja Ida-Viru maakonna arvelt. 98% laste statsionaarsest taastusravist Eestis osutatakse Lääne maakonnas, ambulatoorsete vastuvõttude osutamine on piirkonniti ebaühtlane. Kaks laste vanuserühma (0–9aastased ja 10–17aastased) erinesid nii taastusravi mahu kui ka sellega seotud diagnoosi poolest.
Järeldused. Käesolev uuring on esimene detailne ülevaade laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamisest Eesti tervishoiusüsteemis. Uuring näitas, et laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude arv on märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud ning teenuste kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
