Kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon päriliku vähiriskiga naistel: tõenduspõhised soovitused ja kliinilised kaalutlused

Abstract

Kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon (KHK) on laialdaselt kasutusel soovimatu raseduse ennetamiseks. Samas kasutatakse seda kliinilises praktikas ka mitmete haiguste ja seisundite raviks, mille puhul on vajalik ovulatsiooni pärssimine, näiteks endometrioos, polümenorröa, premenstruaalne sündroom. Üldpopulatsioonis on palju uuritud ka KHK võimalikku mõju teatud paikmete vähiriskile. On leitud, et KHK kasutamine vähendab munasarja-, endomeetriumi- ja kolorektaalvähi riski. Rinnavähi riski ja KHK seos on jäänud ebaselgeks, sest uuringute tulemused on vastuolulised, näidates nii seose puudumist kui ka riski vähest suurenemist. Oluliselt keerulisemaks muutub KHK rakendamise riskihinnang ja soovituste andmine naistele, kellel on pärilik eelsoodumus teatud pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Päriliku rinna- ja munasarjavähi sündroomiga seostub kõrgem risk rinna- ja munasarjavähi tekkeks, Lynchi sündroomi puhul näiteks endomeetriumi-, munasarja- ja kolorektaalvähi arenguks ning Li-Fraumeni sündroomi korral esineb muu hulgas kõrgem risk haigestuda rinnavähki. Kuna need sündroomid soodustavad vähi arengut, tekib küsimus, kuidas võiks KHK kasutamine mõjutada nende naiste vähiriski. Samas võib KHK kasutamine olla neile naistele ka potentsiaalselt kasulik kasvaja tekke riski vähendamise kaudu.
Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest teadusandmetest ja rahvusvahelistest soovitustest KHK kasutamise kohta naistel, kellel on pärilik eelsoodumus rinna-, munasarja-, endomeetriumi- ja/või kolorektaalvähi tekkeks. Fookuses on pärilik rinna- ja munasarjavähi sündroom, Lynchi sündroom ja Li-Fraumeni sündroom. Artiklis on käsitletud vaid KHKd, seega jäid fookusest välja ainult progestageeni kasutamisel põhinevad meetodid, näiteks implantaat, depoosüst, emakasisene hormonaalne süsteem ja minipillid.