Kolme Tartu gümnaasiumi õpilaste suhtumine elundidoonorlusse
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea29710Abstract
Taust. 2026. aasta andmetel on Eestis elundidoonorluse elektroonse tahteavalduse täitnud vaid 5,2% täisealisest rahvastikust, mistõttu võtab potentsiaalse doonori elupuhuse tahte väljaselgitamine aega.
Eesmärk. Uurimistöö eesmärk oli kaardistada täisea piiril olevate Eesti noorte suhtumine elundidoonorlusesse ning saada ülevaade sellega seotud teguritest. Teisene eesmärk oli suurendada noorte teadlikkust elundidoonorlusest, juhtides teemale tähelepanu.
Metoodika. 30.11.2023–19.03.2024 viidi Tartus Hugo Treffneri, Miina Härma ja Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste seas läbi veebipõhine küsitlusuuring. Uuringuküsimustiku koostamisel võeti aluseks varem Eestis täiskasvanute uuringus kasutatud küsimustik.
Tulemused. Uuringus osales kaasatud koolides õppinud 1439 õpilasest 692 (osalusmäär 48%). Oma teadmisi elundidoonorlusest ja siirdamisest hindasid heaks või väga heaks 13%, väheseks 46% ja mõõdukaks 39% osalenuist. Kõige enam vastanuist (91%) teadis,
et inimesele saab siirata neeru.
Võimaliku doonorelundi siirdamisega endale surnud doonorilt oleks nõus 83% ja elus doonorilt 74%, samas kui doonorelundi võimaliku loovutamisega surma järel nõustuks 68% vastanutest. Organidoonorlusega seoses täheldati mitmeid väärarusaamu. Täisealistest vastanutest oli täitnud tahteavalduse 21%, nõustudes võimaliku organidoonorlusega surma järel.
Järeldused. Gümnaasiumiõpilaste teadmised elundidoonorlusest ja siirdamisest on piiratud ning see mõjutab ka nende suhtumist, mis oli valdavalt siiski pooldav. Kui paljudes esitatud küsimustes täis- ja alaealiste õpilaste vastused ei erinenud, on täisealised oma teadmiste suhtes enesekriitilisemad, kuid on samas teema vastu siiski suuremat huvi üles näidanud.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
