Müoopia esinemissagedus: kas meil on põhjust muretsemiseks?
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea29711Abstract
Müoopia ehk lühinägevus on kogu maailmas sageli esinev refraktsioonihäire. Globaalselt on müoopia esinemissagedus viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud, ulatudes epideemilisele tasemele Ida- ja Kagu-Aasias. Maailma Terviseorganisatsiooni
(WHO) ja Brien Holden Vision Institute’i andmetel esines 2000. aastal lühinägevust 23%-l maailma rahvastikust, 2016. aastal avaldatud prognoosi kohaselt on 2050. aastaks 50% maailma rahvastikust lühinägevad. Viimaste avaldatud uurimistööde kohaselt on müoopia esinemissageduse kasv Euroopa riikides väiksem kui Aasia riikides; Põhjamaades võrreldes teiste maailma piirkondadega minimaalne või püsib muutusteta.
Siinses ülevaates on kirjeldatud 2016., 2025. ja 2026. aastal ilmunud publikatsioonide põhjal lühinägevuse esinemissagedust ja selle ajalist trendi maailmas ning eraldi Hiinas, Euroopas ja Soomes. Müoopia levimust Eestis on eri aegadel põhjalikult uuritud. Eesti müoopia levimuse andmed pärinevad 19. sajandi lõpust ja aastatest 1956–1988, hiljem on müoopia esinemissagedust Eestis vähe uuritud. Asetades Eesti olemasolevad müoopia levimuse andmed konteksti Soome andmetega, on võimalik analüüsida müoopia levimuse ajalist trendi ka Eesti rahvastikus. Me ei pea kartma lühinägevuse epideemilist levikut nagu Aasias, tõenäolisem on selle levimuse ajatrend, mis sarnaneb Soome ja teiste Põhjamaadega, kus müoopia esinemissagedus pole viimaste aastakümnete jooksul suurenenud.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
