Perearstide hoiakud ja töökorraldus mootorsõidukijuhtide terviseseisundi hindamisel
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea29898Abstract
Taust ja eesmärk. Eestis on perearstidel oluline roll mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamisel, kuid seadus ei näe pärast tõsist terviseriket ette kohustuslikku tervisetõendi ülevaatamist ning inimesel säilib õigus mootorsõidukit juhtida. Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised on perearstide hoiakud ja töökorraldus seoses mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamisega erinevate terviseseisundite muutuste järel ning teha ettepanekuid hindamise paremaks korraldamiseks.
Metoodika. Valimisse kuulusid Eestis töötavad perearstid. Andmeid koguti ankeetküsimustikuga (suletud ja avatud küsimused) ning analüüsiti kirjeldava statistika ja induktiivse sisuanalüüsi abil.
Tulemused. 78 perearsti vastustest selgus, et kuigi enamik peab mootorsõiduki juhtimiseks terviseseisundi hindamist oluliseks ja tegeleb sellega pärast tõsisemat terviseriket, peatatakse tervisetõendi kehtivus harva. Perearstid tunnevad oma võimekust hindamisel, kuid enamik soovib lisakoolitust ja tajub ebakindlust hindamisprotsessis ja otsustes. Hindamispraktika on ebaühtlane, tuginedes erinevatele testidele ja kliinilisele kogemusele. Lisainfo vajadus on suur, kuid info liikumine killustunud ja sageli mitteametlik. Valdav
osa perearste peab vajalikuks digilahendust, mis toetaks otsustusprotsessi ja parandaks koostööd teiste spetsialistidega.
Järeldused. Kuigi perearstid peavad mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamist oluliseks, takistavad ebaselged juhised, seaduslikud piirangud ja killustunud info otsuste tegemist. Vajalik on ühtne hindamisraamistik, digitaalteavituse süsteem ja spetsialistide koostöö ohutuma ning järjepidevama protsessi tagamiseks.
Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.