Hantaviirusinfektsioonid Eestis
Abstract
Hantaviirusnakkused on zoonootilised – viirused tsirkuleerivad looduses ilma inimese osaluseta, neid levib näriliste vahendusel. Tuntud on kaks kliiniliselt erinevat haigusvormi – neerusündroomiga hemorraagiline palavik (levinud Aasias ja Euroopas) ning hantaviiruse pulmonaalne sündroom (levinud Ameerikas). Sõltuvalt viirustüübist võib letaalsus haigestumuse korral ulatuda kuni 40%-ni. Eestis on isoleeritud Dobrava genotüüp viirus. Saaremaal püütud juttselg hiirtel on isoleeritud viirus osutunud aga omaette genotüüpi kuuluvaks ja on nimetatud saaremaa hantaviiruseks. Hantaviirusnakkus on levinud ka Eestis – aastal 2001 esines 12 seroloogiliselt kinnitatud haigusjuhtuDownloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
