Alzheimeri tõve etiopatogeneesi mitmetahuline mehhanism ja ravi võimalikud strateegiad

Authors

  • Ello Karelson
  • Mihkel Zilmer

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9437

Keywords:

Alzheimeri tõbi, etiopatogenees, oksüdatiivne stress, ravi strateegiad, antioksüdandid

Abstract

Alzheimeri tõbi (AT) on sajand tagasi esmakordselt kirjeldatud progresseeruv neurodegeneratiivne haigus (1). Olles surma põhjustavate haiguste nimistus 4. kohal, ulatub AT esinemissagedus maailmas 20 miljonini. AT all kannatab enam kui 10% alla 65aastastest ja enam kui 25% 75–85aastastest inimestest (2). Viimaste aastakümnete teadussaavutused on märkimisväärselt süvendanud teadmisi mitmefaktorilise AT etiopatogeneesi mehhanismide ja efektiivsete ravivõimaluste kohta. Artiklis on analüüsitud seniseid andmeid ning tehtud uusi ettepanekuid looduslike ja sünteetiliste antioksüdantide kasutamise kohta AT praktiliste ravimenetluste komponentidena.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2002-04-01

How to Cite

Karelson, E., & Zilmer, M. (2002). Alzheimeri tõve etiopatogeneesi mitmetahuline mehhanism ja ravi võimalikud strateegiad . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9437

Issue

2002: Aprill 2002

Section

RAVIJUHENDI TUTVUSTUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.